Miks keegi börsile ei taha minna?

Kokku tehti Ameerika Ühendriikides selle aasta esimese kolme kuuga vaid üheksa avalikku esmaemissiooni, mis kokku kaasasid vaid 1,2 miljardit dollarit. Vähem raha kaasati viimati 2009. aasta esimeses kvartalis, kui kaks tehingut tõid firmadele ja investoritele sisse 830 miljonit dollarit.

Vaja on kedagi, kes teeks otsa lahti

Olukorra tõsiduse kohta on veel üks näitaja. IPO plaanid tühistanud ettevõtteid oli kaks korda rohkem kui IPO ellu viinud firmasid. Seda oli samas oodata, sest börsile tulevad firmad tahavad oma aktsiaid müüa tõusval turul, kus tõenäosus ühe aktsia eest kõrgemat hinda küsida on suurem. Paraku oli aasta algus väga kehv ja turud langesid, sest kardeti Hiina majanduse aeglustumist, Föderaalreserv otsustas tõsta baasintressimäärasid ja nafta hind tegi läbi tugeva kukkumise.

Asjatundjate sõnul saaks IPO-turule hoo paremini sisse puhuda, kui mõni tuntud, stabiilne ja kasumlik firma teeks oma debüüdi. Praegu ootavad vahetusmeeste pingil platsile pääsu sellised suured nimed nagu Bats Global Markets, US Foods Holding ja Albertsons Cos, aga pole kindel, kas need firmad on piisavalt suured nimed.

Ja need, kes tõepoolest otsustavad lähikuude jooksul turule tulla, peavad oma aktsiatele tegema teatud allahindluse, et investoreid ligi meelitada. Üldiselt tulevad ettevõtted 10–15% odavamate aktsiatega turule, kui nende juba avalikult kaubeldavad konkurendid. Kuid siingi on osa Wall Streeti analüütikuid arvamusel, et tõenäoliselt peavad praegu turule tulla soovivad firmad tegema 25–30% suuruse allahindluse võrreldes konkurentidega ja müüma varem soovitust väiksema koguse aktsiaid.

Kõiges on süüdi tehnoloogiafirmad

Praegune uute firmade põud tuleneb peamiselt tehnoloogiaettevõtetest, kes viimase 20 aasta jooksul on moodustanud viiendiku IPO-turust, kuid kes ei tõtta praegu avaliku raha järele. Seda ei saa neile firmadele kuidagi pahaks panna, sest viimase aja sooritused pole olnud parimad. Mullustest debütantidest ühed tuntumad – Etsy ja Box – pole endiselt oma IPO-hinna juurde tagasi saanud.

Teine häda on selles, et eraturg on endiselt valmis maksma tehnoloogia- ja idufirmade eest kõrgemat hinda kui investorid avalikul turul. Hea näide on Square, mis tuli samuti eelmisel aastal börsile ja müüs aktsiaid madalama hinnaga, kui oli olnud nende eelnev erainvesteerimisraund.